Me ei tea – ja ei tahagi teada – kuidas poodides müüdavad riided valmivad. Seetõttu nähakse õiglasema ja läbipaistvama moetööstuse ihaluses omamoodi moerevolutsiooni. See revolutsioon saab toimuda ainult tootjate ja tarbijate koostöös.
Vastutustundlikud brändid
Kui edukas rõivatootja kuulutab USA suurimal ostupäeval: ära osta meie pusa, siis tekitab see vastakaid reaktsioone. Nii juhtus, kui 2011. aasta 25. novembril, mustal reedel ilmus New York Timesis lehesuurune spordiriiete brändi Patagonia reklaam. Sellel laiutas foto Patagonia enimmüüdud fliisjakist koos tekstiga “DON’T BUY THIS JACKET”. Lisaks selgitav info selle kohta, milline on jaki tootmise keskkonnamõju.
Patagonia reklaam ajalehes New York Times, 25. nov. 2011
Kokkuvõtvalt oli Patagonia reklaami sõnum: mõtle enne, kui ostad ja ära osta ebavajalikku. Võime ette kujutada, kuidas see sõnum ostuhulluse suhtes kriitilises auditooriumis positiivset vastukaja leidis. Omakorda veel kriitilisemad panid aga tähele, et ilmselt mõjutab kaval reklaam jõukamat ja teadlikumat tarbijat pikemas perspektiivis just Patagonia toodete kasuks otsustama.
Kiirmoe tootmise pärast kirutud H&M on hakanud viimastel aastatel oma ökoloogilisele jalajäljele mõtlema. Alates 2013. aastast võetakse H&M-i poodides üle maailma vastu kasutatud riideid (sõltumata nende valmistajast), mis lähevad taaskasutusse või töödeldakse ümber uuteks materjalideks. 2015. aasta lõpuks oli kogutud 22 000 tonni hilpe, mis on võrreldav üle 100 miljoni T-särgiga. Paraku me ei tea, milline osakaal on neil arvudel, võrrelduna H&M-i poolt toodetavate uute rõivaste kogustega.
Kõikidest jätkusuutlikkuse, keskkonnasäästlikkuse ja eetilisuse teemadest, millega H&M-i korporatsioonis tegeletakse, paistab moeteadlikumale kliendile välja erikollektsioon H&M Conscious Exclusive. Selle loomisel on kasutatud orgaanilisi materjale, teksajääke, ümbertöödeldud polüestrit, plastpudeleid ja klaasi. Skeptikul võib tekkida kahtlus, kas see pole mitte mainekujundusprojekt, mille tegelik mõju on küsitav. Lootusrikkamad usuvad, et H&M liigub õiges suunas ning ulatuslikumad muutused moetööstuses võtavad aega.
Siidrätt H&M-i erikollektsioonist Conscious Exclusive 2016
Filippa K on juhtiv skandinaavia moemärk, mis valmistab läbimõeldud disaini ja kõrge kvaliteediga rõivaid. Stockholmis asub brändi ametlik second hand pood, mis toimib komisjonikaupluse põhimõttel. Inimesed saavad oma kasutatud Filippa K riided sinna viia ning kui need kuu aja jooksul ära ostetakse, saab endine omanik 40% müügihinnast. Minimalistlik disain ja hea kvaliteet annavad sellisele tooteringlusele hea eelduse.
Patagonia, H&M ja Filippa K on kolm näidet paljudest, millele viitas Kerli Kant Hvass, kui ta moerevolutsiooni nädalal Mondo aruteluõhtul rääkis, kuidas tajuvad moefirmad oma vastutust keskkonna ees. Äsja lõppenud ülemaailmne moerevolutsiooni nädal toimus neljandat korda – selle ellukutsumise ajendas 2013. aastal Bangladeshis kokkuvarisenud tehasekompleks, milles valmistati mitmete tuntud brändide tooteid.
Mida me ise teha saame?
Mida me tarbijatena ikkagi teha saame, et moetööstust mõjutada? Sellele vastas Kerli Kant Hvass, et rõivaid ostes tuleks huvi tunda, kust need tulevad ning kas tootja on mõelnud, mis nendega pärast ärakandmist võiks teha. Kui poemüüja ei oska nendele küsimustele vastata, siis tuleks kirjalikult aru pärida brändi kõrgemal tasandil seisvate juhtide/spetsialistide käest.
Üks tore võimalus, kuidas moerevolutsiooniga oma riidekapis algust teha, on kogunenud rõivaste päritolu audit. Kerli jaotas seda tehes oma garderoobi sisu nelja kategooriasse: uuena ostetud, kingituseks saadud, second hand ning jätkusuutlikult valmistatud, nt ökoloogilisest materjalist ja kohalikku päritolu rõivaesemed. Kevad on hea aeg oma riidekapi sisu ülevaatamiseks. Miks mitte selle käigus ka lihtne analüüs ja mõned järeldused teha?
Fotod: scarfinista, patagonia.com, hm.com