Laupäeval toimub Tallinnas Kultuurikatlas üritus nimega Vintage Tallinn, kus ka Scarfinista osa oma rättidest müügiks välja paneb. Kuna vintage’i hõngu on juba õhus, tahaksin peatuda keeleküsimusel – kas kirjutada ‘vintage’ või ‘vintaaž’? Üldiselt meeldib mulle teistest keeltest pärit sõnu kasutada eesti keelde sobitatud kujul. Seega tundub ‘vintaaž’ esimese hooga õige ja hea.
Eesti Keele Instituudi soovitustes see valik aga kinnitust ei leia. Selgub, et õige mugand oleks hoopis kohmakas „vintidž”. “Sõna vintage on inglise keelest laenatud sõna, mille kaugem algupära on prantsuse vendange. Mugand „vintaaž” pole seega kuidagi põhjendatud. Mugandi „vintidž” asemel on parem leida sobiv ja täpne omasõna või kasutada ingliskeelset tsitaatsõna.” (EKI Ametniku soovitussõnastik.)
Milline oleks siis sobiv omasõna vintage-rõivaste nimetamiseks? EKI pakub variantidena ‘väärtrõivad’, ‘aastakäigurõivad’ ja ‘retrorõivad’. Sisuliselt pole need aga päris täpsed ning viimane on suisa eksitav.
Ühe vintage-i definitsiooni järgi on selle tunnuseks just rõivaste tarbimise viis, nimelt taaskasutus, mitte niivõrd nende hind ega aastakäik. Seetõttu on vintage-esemete jaoks leidlikud sünonüümid pre-owned ja pre-loved. Kuid, oh häda, need on ju jällegi inglise keeles ning hea eestikeelse vasteta.
Seega on Scarfinista vintage-rätikud just sellises kirjapildis. Kujunduslikel ning tehnokraatlikel põhjustel esineb see nimetus kohati ka ilma kursiivita. Seni tuleb leppida, kuni parem omasõna on leitud.